Mis hakkab naisi just kevade saabudes kummitama? Loomulikult tselluliiditont. Selle eemalepeletamiseks tee esmalt kannapööre oma elustiilis ning siis otsi kehale meeldivaim viis puhastuda.
Pole saladus, et tselluliit, mille avastasid 1920ndatel prantsuse arstid ja mille peletamise buumi alustasid 1970ndatel ameeriklased, väljendub enamusel meist apelsinikoorenahana, mis peegeldab nahaaluses koes aset leidnud muutusi. Täpsemalt tähendab see, et sidekude kogub endasse liigselt vett ja jääkaineid ning suurenenud rasvarakud pärsivad lümfiringet, häirides kudede lõpp-produktide eraldumist ja aeglustades ainevahetust. Teemaga päevast päeva kokku puutuvad spetsialistid peavad tselluliidi teket soodustavateks asjaoludeks naissuguhormoonide kõikumist (puberteet, rasedus, menopaus), psüühilisi probleeme ja valesid harjumusi. Oma sõna ütlevad sekka ka pärilikud eelsoodumused, mis omakorda jagunevad kaheks: milline on nahaalune sidekude, kuhu rasv ladestub, ning kas inimene on õuna või pirni tüüpi, st kas tselluliit koguneb enam ta üla- või alakehale.
Ent mida siis teha, et nimetatud tegureid trotsides tselluliidisõjast võitjana väljuda? Kõige mõistlikum on võtta probleem sihikule korraga mitme nurga alt. St alustada kogu keha hõlmavate lümfi- ja vereringet mõjutavate protseduuridega, hakata aktiivsemalt liikuma, jälgida tähelepanelikumalt oma toidusedelit ja juua rohkem vett ning kasutada kodus spetsiaalset kreemi või geeli ja teha kuivharjamist.
Roosmarii kliiniku juhataja Helina Vende soovitab enne nimetatud muudatuste elluviimist teadvustada endale probleemi olemasolu ja tuvastada selle põhjus. Ja kuna enamasti saadab tselluliidiprobleem naist puberteedist menopausini, soovitab asjatundja lahendusi otsides ka mõelda, kas valitud meetodid kehale nii pika perioodi jooksul meeldiksid ning kas need organismi ka ideaalselt toimima paneksid.
Mugavus muutub kalliks.
“Minu arvates on tselluliit loodud selleks, et naised rohkem enda peale mõtleksid. Sest kui nad märkavad krobelist tselluliiti, on see hoiatuseks, et endaga peab midagi ette võtma,” arutleb Helina Vende teemal, millega ta oma igapäevatöös on kokku puutunud aastaid.
Vaatamata asjaolule, et tselluliidist räägitakse üha enam, naiste teadlikkus on suurem ja ka võimalusi raviks on üha rohkem, on tegelikkus asjatundja sõnul siiski üsna kurb. Tselluliidiprobleem süveneb meie naiste seas hoomamatu kiirusega. Selle peamine põhjus on Helina Vende sõnul mugavus. “Paljude töö- ja eluviis on ju üha rohkem istuv – liikumist on vähe, sest istutakse nii tööl, autos kui ka kodus jm. Inimese lümfisüsteem on aga loodud nii, et lümf liigub enamalt jaolt just suurte lihaste toel. Kui aga inimese lihaskond ei funktsioneeri nii nagu vaja, liigub lümf, mis jääkaineid ja mürke organismist välja transpordib, aeglasemalt. Ja kui nii edasi läheb, peab evolutsioonis lihastega mingi muutus toimuma või siis sureb inimene lihtsalt varsti oma mürkidesse, mida keskkond pealegi üha juurde toodab, sest ta keha ei suuda nendega enam toime tulla.”
Nimetatud põhjuste tagajärge piltlikustab Helina Vende sõnul kõige eredamalt tselluliit naiste säärtel. “Kui aastaid tagasi oli seda seal väga vähestel, siis nüüd ei leia enam naljalt naist, kelle hüppeliigeste kohal tselluliiti ei oleks,” tõdeb endermoloog ja nimetab selle põhjuseks nii vähest liikumist kui ka servast kitsa koega põlvikuid või sokke, mis suruvad tugevalt vastu sääreluud. “Lümf ringleb ju jalatallast pealaeni ja kui seda kohast, kus pehmet sidekude on vähe, suruda ja tihedalt pitsitada, halveneb kogu keha lümfivarustus. See on kõige halvem märk, sest tselluliidi kogunemist säärtele võib võrrelda kitsa pudelikaelaga, mis mõjutab kogu organismi lümfi- ja vereringet. Kuna aastatega on ses osas toimunud muutused halvenemise suunas, on see hirmutav, sest probleemid on ka noortel kontoritööd tegevatel naistel.”
Lahendused enda teha
Kes päevast päeva arvuti ees istub, võiks Helina Vende arvates muuta aja, mil tööd tegema ei pea, organismile võimalikult kasulikuks – toituda tervislikult ning käia trennis ja massaažis, kus ka lümfiringet elavdatakse.
Tõhusaim teaduslikult tõestatud moodus tselluliidist vabanemiseks on aga kogu maailmas suurt poolehoidu võitnud LPG endermoloogia. Selle 1986. aastast pärineva prantslaste leiutise tulemuslikkus on Helina Vende kinnitusel seletatav sellega, et organismi võetakse siin kui tervikut ja spetsiaalsete masinatega töötavad Roosmarii Kliinikus kogenud meedikud. “Kui mõjutad kogu keha, pead ju täpselt teadma, mis organismis toimub – seda tuleb jälgida, kaasa mõelda ja analüüsida. Enamus salongihooldustest ja lokaalsetest protseduuridest on küll profülaktikaks head, aga oodatud tulemusi ei pruugi need anda. Raviga meditsiinilise järelvalve all kaasnevad aga hoopis teistsugused garantiid.”
Kes seda rullikutega kogukehamassaaži proovinud, teab, et LPG on kombinatsioon erinevatest massaažiliikidest – alates üld- ja lümfimassaažist, lõpetades jalatalla- ja shiatsu-punktide mõjutamisega. “LPG lähtub sellest, et nahal on olemas kõik seespidiste protsesside mõjutamiseks. Pikemas perspektiivis mõjutab see ka naha olukorda – kui teha protseduure regulaarselt, ei vanane nahk nii kiiresti, ka ei teki sellel striiasid ,” teab spetsialist, kes kasutab nüüd uut LPG-aparatuuri. Selle plusse esile tuues kiidab tegija, et kõik, mida taastusraviks või spordiendermoloogiaks vaja, on uuel masinal olemas. Ka tselluliidiravis on astutud suur samm edasi – endermoloogi töö on nüüd spetsiifilisem ning tulemused tselluliidi vähenemise osas veelgi kiiremad ja paremad.
Asjatundja tunnistab, et tõhusa ravi teostamise kõrval peab ta endermoloogide suurimaks panuseks naiste harimist teemal, kuidas nende organism peaks toimima ja mida selle heaks ise teha saab.
Suurte heategudena mõjuvad tema sõnul kehale näiteks piisavalt laia kummiga põlvikud ning ka see, kui töölaua taga ei istuta liiga palju jalg üle põlve. Ka jalgade lauale panemine, trepist käimine ja iga tunni-paari tagant tehtud kükid suuremate lihasrühmade koormamiseks tulevad kasuks. Sest need panevad vere ja lümfi taas liikuma ning mida kiiremini liigub lümf, seda parem on enesetunne.
Hea enesetunde hoidmiseks on Helina Vende kahe käega ka koduste iluprotseduuride poolt. Spetsialist teab, et ühegi kreemiga jääkaineid organismist välja ei too, küll aga saab nende kogunemist vähendada. “Kui hoiad naha masseerides ja kreemitades elastse, toidad ja parandad vere- ja lümfiringet naha pealmises kihis. Ja mida toidetum on nahk, seda vähem paistab tselluliit välja,” muigab endermoloog.
ÜLLI PLINK