“Vaata! Ise nii peenike, aga jalad põlveõnnaldest saadik tselluliiti täis.” Trennis paljastuvad ka kõige saledamate naiste saladused, andes ühtlasi märku, et mügarliku välimusega külaline reitel ei kimbuta sugugi ainult täidlasi.
Helina Vende, endermoloog (Roosmarii Kliinik)
“Tselluliit näitab naise harjumusi. Keha on nagu avatud raamat, kus kirjas, mis küljel inimene magab, kas ja millise jala ta istudes üle põlve tõstab, kas ta kannab sokke või põlvikuid.”
Mis on tselluliit ja kuidas see tekib?
Rasvkude ja tselluliit aetakse pahatihti segi. Mis käega katsudes pehme ja sile, on rasvkude. Reie siseküljelt väliskülje poole liikudes tihkemaks, konarlikumaks ja valulikumaks muutuv nahaalune on rasvaraku ümber kogunenud jääkainete kogum ehk tselluliit. Naishormoonide tõttu kordub kuust kuusse 28päevane tsükkel. Enne iga menstruatsiooni koguneb nahaalusesse koesse tavalisest rohkem vedelikku, mis läheb päevade alguses ringlusesse. Geneetiliselt nõrga sidekoe korral vedelik ja jääkained osaliselt peetuvad ja venitavad koed välja. Elastsust tagavad kiukesed muutuvad järjest jäigemaks ja tõmbuvad kokku. Tekib kalavõrgulaadne ebatasane pind, millest rasvarakud omakorda välja paisuvad. Aja jooksul kudede verevarustus halveneb ja need ei saa enam piisaval määral toitaineid kätte. Tsüklite korduvus tähendab, et tselluliidiga tuleb maadelda hilise kliimaksini, mil hormoonide tootlus väheneb. Muutusi ja kahjustusi enam tagasi pöörata ei saa.
Tselluliiti soodustavad peamiselt:
Hormoonid. Puberteet, rasedus, kliimaks ja antibeebipillid häirivad hormonaalset tasakaalu ning mõjutavad suurel määral tselluliidi teket. Kui oled leidnud sobiva kontratseptiivi, siis jää selle juurde, sest kehasse saabunud rahu ei tohiks uuesti rikkuda. SOS-pille ei ole soovitatav tihedalt kasutada, kuna põhjustavad suuri hormonaalseid kõikumisi. Tselluliidimuret süvendab ka järjest alanev pillikasutajate vanus.
Geenid. Eestlannadel on võrreldes venelannade ja lõunapoolsete rahvustega kehv sidekude. Meil lõhkevad kapillaarid ja tekivad kergemini veenilaiendid. Hea nahaelastsusega inimest kimbutab tselluliidiprobleem vähem ja ka ravi tulemuslikkus sõltub sidekoe omadustest.
Elustiil ja harjumused. Mugav elu kontoris, sundasendid ja vähene liikumine takistavad normaalset lümfi- ja vereringet. Samamoodi talletub kehal harjumus istuda jalg üle põlve või jalad pepu all, magada ühel küljel või kanda soonivaid põlvikuid-sokke.
Kuigi trenn juba väljakujunenud tselluliiti ei ravi (jääkainete kuhjumine takistab rasvaraku lipolüüsi ehk rasvapõletust), on inimene siiski loodud liikuma, sest lümfiringet ergutades puhastub keha aktiivsemalt. Sportimine hoiab ära ka rasvavarude suurenemise, mis omakorda soodustab jääkainete kuhjumist.
Stress. Stressis inimene on pinges, ta lihased on jäigad ja nii lümfi- kui ka verevarustus on häiritud. Hingamine on pindmine, kudede hapnikuga varustatus halvenenud ja seetõttu vaevlevad need toitainete puuduses.
Kas tselluliit on pigem esteetiline või meditsiiniline mure? Tselluliit ei ole ainult väline probleem, vaid näitab ka sisemisi häireid. Sageli määrab arst peotäie ravimeid, kuid kui naise keha on tselluliiti täis, muutub organismi toimetulek liigse koormaga küsitavaks. Rohke tselluliit säärte alaosas tähendab südamele suuremat pinget, sest perifeerne verevarustus on häiritud ning jääkained on vere- ja lümfisooned kokku surunud. Mida tihkem on tselluliit, seda tõsisem on tervisehäire. Keha tuleb vaadata kui tervikut ja seda oskavad vaid asjatundjad, kellel on teadmisi nii anatoomiast kui ka füsioloogiast. Paikse raviga saab tselluliiti vaid ennetada. Isegi väikestest mügarikest on oluline oma tervise huvides vabaneda. Tselluliidiravi tähendab palju enamat kui lihtsalt siledaid reisi. Kui keha jälle korralikult toimib, saab boonusena lahti ka peavaludest, seedehäiretest ja vahel ka nikotiinisõltuvusest. Enesetunne paraneb ja unetus kaob. Sageli teeb inimene koos raviga muutusi ka oma menüüs ja toitumisharjumustes.
tekst Ülle Hõbemägi